Helen Eelrand "Me veel näeme"

Seitsmeaastane Laura jääb auto alla ja langeb koomasse. Tüdruk kõigub teispoolsuse piiril, tema vanemad aga võitlevad oma suhte pärast, mille traagiline olukord on proovile pannud. Samal ajal kerkib esiplaanile süüdlase karistamise küsimus.

Järgmine kurb raamat mille lugesin oli Helen Eelrand "Me veel näeme". Skoorisin selle Rahva Raamatu soodukatelt 1.75€ eest. 

Alguses ei saanud üldse pihta kuidas asi kirjutatud on. Peale esimest peatükki oli asi selge. Sellise stiiliga raamatut ma veel lugenud polnud. Nii sai teada pea iga osalise tunnetest. Vahel on ikka nii, et ei tea vastaspoole emotsioone, kuigi väga tahaks teada. 

Raamat on üsna õhuke (158lk) ja sai kiirelt läbi, sest oli põnev. Kogu aeg ootasid, millal lõpuks kõik juhtub või mis keertkäigud perel tulevad. Mingi hetk sain aru, et kogu asi toimub meie oma väikeses Eestis. Ma ei süvenenud väga autori nimesse, sest see on vägagi eestipärane. Samas parem hilja kui mitte kunagi. Mulle raamat meeldis. Selline minu masti lugemine. 

Oled seda lugenud? Kuidas meeldis?

Teie Klaarika! :)