Anja Wikström "Ükski pere pole saar"


Jälle on aeg seal maal, et rääkida teile järgmisest raamatust. Novembrikuu raamatuks osutus Anja Wikström "Ükski pere pole saar". Antud teos jõudis minuni tänu armsale Mirjamile (blogi link), mil ta sellest ühes enda videos rääkis. Piisas väiksest tutvustusest ja ma olin vaimustuses. Kuna ma õpin sotsiaaltööd siis leian, et see on üsna sobilik mulle. Kui seda poodi otsima läksin siis tavalise ilukirjanduse alt ma seda ei leidnud. Teos peitis end hoopis pedagoogika riiulis, mis andis veel indu, et see osta. Raamat oli üsna krõbeda hinnaga (ostsin selle olude sunnil Apollost, kus see kallim oli), aga läbi lugenuna, tean et see on igat senti väärt. Nagu kaantel kirjas, räägib see ATHst, lapsevanemast ja süütundest. Lugedes raamatut, muutus minu vaade maailma. Eriti vaatan lapsevanemaid koos nutvate lastega hoopis teisiti. Ning üha vähem ma hindan inimesi välise kesta järgi. 
Keda vähegi see teema huvitab soovitan selle raamatu läbi lugeda. Kui tavaliselt venitan ühe raamatu 2-3 nädala peale siis selle lugesin ma nädalaga läbi. Olen nüüd viimase aasta jooksul üsna mitmeid raamatuid lugenud ja just Anja Wikström "Ükski pere pole saar" on nüüd minu vaieldamatu lemmik. See on tõesti hea. S-O-O-V-I-T-A-N-! . Ning muidugi eriline tänu Mirjamile, et ta sellest enda blogis rääkis.





Oled seda raamatut lugenud? Oskad ehk mõnda sarnase teemaga raamatut soovitada?



Teie Klaarika! :)

Comments

Popular Posts