1.SEPTEMBER

2019/2020 õppeaasta on nüüd ametlikult avatud. Uskumatu, et jooksma hakkab kolmas aasta õpetajana.  

Seljataga on kolm koolipäeva ja võin öelda, et miski on minus muutunud. Mäletan möödunud aastatest seda, et kui kell kolm kukkus, olid minul asjad koos ja olin teel koju. Sellest aastast keskendun kellale väga vähe. Mulle isegi meeldib kui lähen tööajast üle. Teen kõike palju rahulikumas tempos. Suudan palju rohkem protsessi nautida. Isegi kui poisid on ülemeelikud ja nende ohjes hoidmine on raske. Siis ma ei lase sellest end väga kõigutada ja säilitan üsna hästi rahu. Lasen asja ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Ma tõesti naudin seda, mida teen. Eriti meeldib mulle päevi ette valmistada. Olen leidnud endale hea süsteemi ning selle järgimine on kui pingete maandamine. 

Möödunud kolm päeva ei ole kõige lihtsamad olnud. Lapsed pole harjunud pikkade ja töiste päevadega. Selletõttu nad väsivad kiiremini ja on üsna taltsutamatud. Kui eelmine aasta oleks see olukord minus nördimust tekitanud ja oleks öelnud, et tegu oli raske päevaga siis see aasta see nii pole. Ma kuidagi unustan selle ära ja näen, et tegelikult oli väga tore nendega. Loodan, et see positiivne meel saadab mind kuni õppeaasta lõpuni.

Kui Sina oled õpetaja siis kuidas on möödunud Sinul kolm koolipäeva? Olen tähelepannud, et blogijate seas on päris mitu õpetajat.

Teie Klaarika!