Veronica Henry // Kuidas leida armastust raamatupoes

Igaühel on oma lugu ... kuid kas sellel on ka vääriliselt õnnelik lõpp?

Emilia on just naasnud oma idüllilisse Cotswoldi kodulinna, et päästa pereäri. Nightingale’i raamatupood on raamatusõprade jaoks nagu täitunud unistus, ent parimad palad pole mitte ainult raamatutes, mida ta müüb – Emilia klientidel on jutustada omaenda lood. On mõisaproua, kes peidab saladust sügaval oma südames; üksikisa, kes otsib raamatuid, mida jagada pojaga, kuid kes pole päris see, kes ta näib olevat; ning lootusetult häbelik kokk, kes üritab koguda julgust, et jutelda mehega, kes talle meeldib ... Ja mis puutub Emiliasse, kas tal õnnestub täita isale antud lubadus ja päästa Nightingale’i raamatupood?

Juunikuu lõpetasin Veronica Henry "Kuidas leida armastust raamatupoes" raamatuga ja ühtlasi oli see ka selle kuu lemmik. Kui alustasin sellega siis veerand raamatust oli kuidagi igav ja olin kindel, et ma ei jõua seda läbi ning üle pika aja on tegu ühe jama lugemisega. Kuid võta näpust, sest peale viimast sõna olin veel pikalt oma mõtetega raamatu juures. Kujutasin nii reaalselt ette Emilia isa ja hiljem tema raamatupoodi. Kuidas see vahepeal oli suurtes raskustes, peaaegu et maha müümine ja lõpuks imeline edu. Olin vahepeal selles loos nii sees, et kujutasin iseennast sinna poodi. Nightingale pood oleks just midagi minu hingele.

Teie Klaarika!