Gaetan Soucy // Väike tüdruk, kes armastas liialt tuletikke

Otsustasin see kuu anda Rahva Raamatu Kristiinale vabad käed ja lasin tal valida oma soovinimekirjast raamatu. Ta tegi väga põneva valiku ja ma olin isegi unustanud, et selle endale nimekirja lisasin. Rahva Raamatu poes ootas mind Gaetan Soucy "Väike tüdruk, kes armastas liialt tuletikke" raamat. 

Kusagil karmi kliimaga nimetus põhjamaa paigas, suures ja üksildases maavalduses ning muust maailmast täielikus eraldatuses elanud laste elu pöörab pea peale isa ootamatu surm. Üks lastest peab päevikut ja selles omalaadses kroonikas hakkab tasapisi kooruma tõde valduste elu ja selle elanike kohta, milles on nii huumorit kui eksistentsiaalset traagikat. Gaétan Soucy romaanis on mängulisust ja pinget, see on ühteaegu lummav ja õudutekitav lugu, kus miski pole nii nagu esmapilgul paistab. 

Tegu oli üsna põneva lugemisega. Pool raamatut olin segaduses, kas üks laps on tüdruk või poiss. Alguses olin kindel, et on tüdruk. Siis mingi aeg oli kõik täpselt nii, et ta on ikka poiss. Lõpuks sain pihta, et üks lastest peab end poisiks, kuna nii on teda kasvatatud. Raamatu lõpupoole tunnistas ta seda ise ka, et on tüdruk. Põnevuse juures oli ka piisavalt rõvedust, mida oli päris raske lugeda. Ma ei oleks osanud oodata sellist lõppu, aga kui mõelda, millist elu lapsed olid elanud siis nii võib juhtuda. Õnneks oli raamat õhuke ja ei pidanud seda nii pikalt taluma. 

Teie Klaarika!