Birk Rohelend // Silva Stökeli lood

Ma täpselt ei mäleta, aga see võis olla novembrikuu raamatuklubis. Krimiklubis oli Birk Rohelend “Kuldne laps” raamat. Kirjeldus tundus põnev ja detsembri alguses oli see mul kodus riiulil. Jaanuaris võtsin raamatu kätte, et hakkan lugema. Ma ei tee seda tihti, et enne lugemist loen tagumiselt kaanelt tutvustust. Seekord ma seda miskipärast tegin ja avastasin, et see on sarja II osa. Mul on kiiks, et kui pole lugenud eelnevaid osi siis ei saa lugeda vahepealset raamatut. Nii jäi see oma aega ootama. Õigesti tegin.

Tänu Rahva Raamatule sain endale sarja esimese osa “Sa pead suudlema Silvat”. Raamatu esimesed leheküljed olid mitte midagi ütlevad. Kuid iga lehega edasi läks raamat aina sujuvamaks ja paremaks. Tegu on leebema krimkaga kui ma harjunud olen. Kuid vahelduse mõttes oli tegu väga hea lugemisega. Kõik sujus paraja tempoga. Ei olnud midagi võigast ( harjunud veriste lugudega) kui väljaarvata Helena saladus. Igal leheküljel oli põnevust. Kordagi polnud nämmutamist. Muidugi oli hea lugeda raamatut, kus nimed on lihtsad ja nii oli kogu lugu lihtsam hoomata.

Kui esimene osa algas, mitte midagi ütlevalt siis teine osa oli kohe alguses põnevust tekitav. Lehekülg lehekülje järel oli põnevust. Mitte küll metsikult palju, aga piisavalt, et hoida raamatus kinni. Umbes kolmveerandi peal hakkas lugu siiski iga leheküljega ära vajuma. Uudishimu edasise vastu hakkas kaduma. Raamatu lõpp oli minu jaoks üsna suur pettumus. Ei oleks oodanud sellist lahendamisviisi loole. Lihtsalt järsku uue peatükiga saad peamisele küsimusele vastuse. Kuid kahte osa kokku hindaksin 4 punkti 5-st.

Pean muidugi ära mainima raamatute kaunid kujundused. Minu järgmine kiiks - kui lugu tundub põnev, aga kaane kujundus pole kutsuv siis jääb raamat minust maha. Nii lugu kui kaas peavad olema piisavalt tähelepanu püüdvad, et ma sooviks lugeda. 


Oled neid raamatuid lugenud? Kuidas sulle meeldis?




*postitus valmis koostöös Rahva Raamatuga



Teie Klaarika!

Comments

Popular Posts