Emma Young // Tema, mina ise ja mina

Olen puhkuselt tagasi ja valmis teiega kõike jagama. Kui enne reisi pidin hoolega mõtlema, mida siin kirjutada ja näidata siis nüüd on järsku nii palju, et ei tea kust alustada. Teen algust sealt, kuhu pooleli jäin. 

Täna räägin teile ühest põnevast raamatust. Kuni märtsi lõpuni ahmisin endasse krimkasi ja siis järsku tundusid kõik raamatud ühesugused. Sain aru, et tuleb paus teha ja lugeda muid žanre. Rahva Raamat oli nõus mind lahkelt hädast välja aitama. Nad saatsid mulle lugemiseks Emma Young raamatu "Tema, mina ise ja mina".  Kirjeldus tundus piisavalt paeluv ja andmaks mõista, et on mõtteid värskendav.

Võtsin raamatu reisile kaasa. Reis kestis 12 päeva. Kartsin, et saan selle liiga kiirelt läbi ja nii pole mul poole puhkuse ajal midagi lugeda. Reaalsus oli aga see, et reisil jõudsin vaevu 100 lehekülge lugeda. Koju tagasi jõudes lugesin ülejäänud raamatu kiirelt läbi, et see läheks aprillikuu arvestusse. 

Raamat pakkus kohe alguses huvi. See, kuidas kahest tüdrukust tehti üks. Ma ei oleks ise elus sellise asja peale tulnud. Kas ka päriselt sellist asja tehtud on nagu doonorkeha? Võiks ju arvate, et doonorkeha lahendab kõik mured. Tegelikkuses nii pole. Paratamatult hakkab tekkima huvi inimese vastu, kelle keha sa endale said. Üsna võimatu, et saad kellegi enda doonoriks ja sind jätab külmaks, kes ta täpsemalt oli. 

Mulle raamat väga meeldis. Sai hoopis midagi teistsugust lugeda. Nüüd olen taas valmis krimkade poole vaatama, sest need on midagi minu hingele. Kuid pean lihtsalt piiri pidama ja vahepeale midagi helgemat lugema.

Kas Sina oled seda raamatut lugenud? Kuidas meeldis?

Teie Klaarika!