Suvi, kas tõesti sina?
Mõned päevad tagasi kirjutasin valmis ühe üsna vinguva postituse. (miskipärast see aga teieni ei jõudnud ) Rääkisin kuidas mul on vihmast villand ja energia puudus. Tundub, et mind võeti kuulda, sest juba järgmisel päeval paistis terve päev päike kuni tänaseni (loodan, et see nüüd ei pöördu jälle vastupidiseks). Olen neid paari ilusat ja sooja ilma täiega nautinud ja kõvasti tegutsenud. Igal ilusal päeval käinud rullitamas ja see on mõjunud tõeliselt hästi, energiat on juba palju rohkem.
Tunnen kuidas hakkab vaikselt rohkem sõnu jälle tulema, et teile siia blogisse midagi kirjutada. Kogu aeg tahaks siia mingi postituse valmis vorpida, kuid sõnade puudus on seda takistanud. Loodan, et see on nüüd aga möödas.
Mida oled jõudnud ühe suvekuuga korda saata?
Teie Klaarika! :)
Tunnen kuidas hakkab vaikselt rohkem sõnu jälle tulema, et teile siia blogisse midagi kirjutada. Kogu aeg tahaks siia mingi postituse valmis vorpida, kuid sõnade puudus on seda takistanud. Loodan, et see on nüüd aga möödas.
Teie Klaarika! :)
Ma tean täiesti, mida sa tunned! Mäletan nii selgelt, kui Eestis olin ja, kui ilm ikka jama, siis miski muu ka ei tahtnud laabuda. Mul on väga hea meel kuulda, et suvi oma sammud lõpuks teie poole ka seadis. :)
ReplyDeleteKui sa ei pahanda, siis annan õpetussõnu - hoia vasaku käe pihk kaamera objektiivi all, ehk siis toeta kaamera sellele ja samal ajal sõrmedega reguleeri kaugust. ja käevarred hästi keha ligi. Niimoodi hoiad kaamera stabiilsena ja on väiksem võimalus uduseid pilte saada. :)
Hehehe, kui ilmateade nüüd lubadusi täidab, siis on kohe natuke pikemalt ilusam, aga ei hakka liialt lootma :)
DeleteEiei pahanda, õpetussõnad on alati teretulnud ;)